Keemiakatsed

Huvitavad keemiakatsed koolis. Rühmatöö. 2005 aasata. Tartu Tamme Gümnaasium 10c.

Tuesday, April 24, 2007

Katsed tehnoloogia kursuse jaoks. 2007

Katsed: 1) Muna pudelisse ilma kätega surumiseta.
2) CO2-he mõju leegile.

Katsevahendid:

1) vana-kooli piimapudel, keedetud muna või õhupall täidetud jahuga, toos tikke, paber, põlemist kannatav katsetusalus.

2) 0.5l klaas purk, sooda, äädikas, küünal, tikud, lusikas.

Katse käik:

1) Voldin paberist pikliku paber-pirru, süütan selle tikuga otsas ja lasen tulel suureneda. Kui leek on juba piisav viskan pirru pudelisse ja teise käega asetan keedetud muna pudeli kaelale. Leegi kustudes nn imetakse muna pudelisse.

2) Võtan purgi, sinna põhja panen lusika täis soodat ja valan äädikat peale. Ootan kuna äädikas ja sooda reageerivad ära, eraldub CO2. Süütan küünla ja näitan kõigile et tegu on tavalise kodus kasutatava küünlaga. Ilma leeki või küünalt katsumata kustutan küünla - võtan purgi kätte ja kummutan seda leegi peale. Kuna purk on läbipaistev on näha, et mingit vedelikku ei tule sealt, eriti efektne on katse veel siis kui kummutada esimesest purgist CO2 teise purki, sest siis on purk täiesti tühi ja keegi ei kujuta ettegi mis seal võiks olla. Katset saab korrata nii kaua kuni CO2 on purgist läinud.

Seletus:

1) Vaja on suure kaelaga pudelit et muna väga tükkideks ei lähe, sest muidu pääseb õhk katkise muna seinte vahelt sisse. Põlev paber põletab pudelist kõik hapniku ära ja sinna jääb tunduvalt madalam õhurõhk kui välis keskkonda. Kuna kõik peab tasakaalus olema, rõhk kõikjal võrdne, siis hakkab õhurõhk munale peale pressima. Õhurõhul on piisavalt massi, et see muna pudelisse suruda. Käsitsi seda teha on pea võimatu, sest muna läheks katki ja õhk ei pääse pudelist välja kui üritada muna mingil muul viisil sinna suruda.

2) Äädika ja Sooda omavahel segunemiselt, tekib tormiline reaktsioon ja eraldub suurel hulgal CO2-te. Kuna Co2 on raskem hapnikust (02) siis ei lase õhurõhk CO2-l üle purgi ääre tulla ja püsib vagalt purgis. Purki kallutades voolab CO2 üle serva ja langeb alla. Kuna põlemiseks (oksudeerimiseks) on vaja hapniku ja temperatuuri (et toimuks leegiga põlemine) siis 1 komponendi eemaldamisega pole ka teisest kasu ja leek kustub. Kuna CO2 on õhust raskem ei pea eriti pingutama, et tuli kustutada, ainult peab jõudma purki tõsta. Kui ühest purgist teise nn. valada CO2-te siis peaks natukene õhu liikumist takistama et mööda külgi alla ei voolaks, sest õhk surutakse veel omakorda purgist välja ja tekivad õhukeerised, seega osa CO2-st läheb kindlasti kaotsi. Katset võib korrata nii kaua kuni leek on kustunud, tikud otsas, küünal ära põlenud, äädikas ja sooda otsas, või inimesed CO2-he surma surnud (ehk lämbunud).

NB: CO2te ei tasu sisse hingata sest see ei tule sama kiiresti kopsudest välja kui õhk ja võib tekitada uimasust ja halva enesetunnet!
Ükski katse ei vaja kaitse riietust kui talitada ettevaatlikult ja teadlikult!
Tikkudega mängimine ja äädika joomine on samuti keelatud!