Õlletehase külastuse ülevaade.

Üsna kooliaasta alguses käisime Tartu Õlletehast külastamas, ning tutvumas sellega kuidas ikkagi eestlaste üks lemmikjooke - õlu valmib, ning ka sellega, kuidas seda vanasti toodeti. Meile räägiti millest õlu koosneb (koosneb nisust, veest, tärklisest, humalatest ning "special" koostisosadest, mida meile ei avaldatud). Kahjuks ei õnnestunud ka täpset retsepti kuskilt pätsata. Seletati, mis protsessid õlle käärimisel toimuvad ja mis ained tekivad, ning millest miskid õlle omadused sõltuvad on. Tutvustati ruume, kus töötajad töötavad, ning õnnestus piiluda kuidas laboris õlut solgitakse:) Giid oli igati tore. Samuti näidati meile kuidas toorikutest limonaadipudeleid puhutakse ning villimisliine. Muuseumis oli palju põnevaid seadmeid. Lõpus pakuti meile erinevaid Tartu Õlletehase tooteid, kuid kahjuks õllet ei antud. Külastus oli igati tore.

Pildid.

Esimne pilt näitab isetehtud raketti, mille tööpõhimõtet siin ei tutvusta. Säravaid tulejugasi on kõikjal näha Uus-aasta ööl. Muidu see palju pahandust tekitav material ongi selline must puru nagu viimasel pildil seda näha võib

Ammooniumdikromaadi lagunemine, “Vulkaan”

eaktiivid ja katsevahendid:

a) ammooniumdikromaat (NH₄)₂Cr₂O₇

b) tiigel või keraamiline põletusalus

Katse käik:

Tiiglisse või kuumakindlale alusele puistatakse väike kuhi ammooniumdikromaati ning süüdatakse see tuletikuga põlema. Algab ammooniumdikromaadi vulkaanipurset meenutav lagunemisreaktsioon.

(NH₄)₂Cr₂O₇ ----t^o---> Cr₂0₃ + N₂ + 4H₂O

Reaktsioonil laiali paiskuvat rohelist kroom(III)oksiidi on lihtsam kokku koguda, kui kuumakindlale alusele või tiiglile omakorda mingi suurem pind nt. vineertahvel alla asetada. Saadud kroom(III)oksiidi saab kasutada järgmises katses.

Kroom(III)oksiid katalüsaatorina

Reaktiivid ja katsevahendid:

a) kroom(III)oksiid Cr₂O₃

b) etanool C₂H₅OH

c) suurem kooniline kolb

d) raudlusikas (ainete põletamiseks)

e) gaasipõleti või piirituslamp

Katse käik:

Klaaskolbi valatakse natuke etanooli (vastavalt kolvi suurusele) ja loksutatakse korralikult, nii et kogu nõu täitub etanooliaurodega.

Seejärel võetakse lusikatäis värskelt valmistatud kroom(III)oksiidi ja kuumutatakse seda leegis.

Kui kuumutatud kroom(III)oksiidi aurudega täidetud kolbi raputada, siis täitub see sädemetega, sest kuuma katalüsaatori pinnal oksüdeerum etanool väga energiliselt ja süttib põlema.

C₂H₅OH + O₃ --Cr₂O₃--> 2CO₂ + 3H₂O

Katse on efektne pimedas ruumis.

NB! Kui etanooli on liiga palju võib see süttida. Seega ei tohi katse läbiviimisel kummarduda lähedale kolvi kohale.

Musta püssirohu valmistamine (100g)

Reaktiivid ja katsevahendid:

a) kaaliumnitraat või naatriumnitraat (75g)

b) väävel (S) (10g)

c) puusüsi (C) (15g)

d) savist uhmer ja uhmrinui

e) destileeritud vesi

f) 300-500ml mensuur

g) 3 väikest portselankaussi

h) leht tihedat paberit

Katse käik:

Pange osa kaalium- või naatriumnitraat uhmrisse ja hõõruge hästi peeneks pulbriks ning seejärel kallake kaussi. Tehke nii ka ülejäänud ainega ning kallake see samasse kaussi.
Samuti talitage ka väävli ja puusöega, pannes iga aine eraldi kaussi. Kallake kogu jahvatatud naatrium- või kaaliumnitraat mensuuri ja lisage just niipalju keeva vett, et aine läbinisti märguks.
Lisage kausside sisu mensuuris olevale, segage mitu minutit hoolikalt. Segage seni, kuni kogu segu on ühtlaselt mustaks muutunud.

Kaapige must püssirohi peberile ning lükake mööda seda laiali. Ärge asetage seda liiga kuuma kohta, kus püssirohi võib kuivades süttida. Kui püssirohi on kuivanud saab sellest teha rakette, vulkaane jne.
Püssirohu säilitamiseks ärge kasutage kilekotti, sest need koguvad staatilist elektrit. Sobib plastikust karp.

Kasutusest igapäevaelus:

Musta püssirohtu valmistati algselt hiinlaste pool ilutulestiku tarbeks. 12. sajandil leidis see kasutust lõhkeainena ja relvades. Musta püssirohtu on küll lihtne valmistada, kuid ta ei oma eriti võimsust. Umbes 50% mustast püssirohust muutub põlemisel kuumadeks gaasideks. Teine pool muutub põlenud peenikeseks puruks.